Loe, kuula, nuputa » Tähtpäevad
|
|
||
| Põhjarannikul liikusid ringi tabanisandid, kes sarnaselt läänesaarte jõulusantidega käisid õlut joomas. Need olid karvastes kasukates mehed, näod tahmased või ära peidetud. Tabanid saabusid ratsa või jalameestena, kaasas kadakaoksad pererahva löömiseks. Arhiiviteateil on tabanisandid vigurdanud, tembutanud ja laulnud toas ukse juures. | ||
| 26 / 12 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. | ||
| 24 / 12 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Mõnel pool on sel puhul valmistatud vanadest riietest õlgi ja kaltse täistopitud nukk, mis on pimeduse varjus viidud teise peresse. Kui Tahma-Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut. | ||
| 21 / 12 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Luutsipäeva tähistati Eestis eestkätt rannarootsi aladel. Uuesti kerkis püha tähelepanu alla 1980. aastatel, pärast peaaegu sada aastat kestnud vaheaega - siis hakati püha tähistama Tallinnas ja kunagistel eestirootslaste asualadel. | ||
| 13 / 12 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Vana kalendri järgi langes nigulapäev 19. detsembri kanti, talve alguse lähedale. | ||
| 06 / 12 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Andresepäevast algab advendiaeg, mis tõusis oluliseks just 20. sajandi teisel poolel. Varasemas rahvakalendris oli andresepäev külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld. | ||
| 30 / 11 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid.vaata ka videot! | ||
| 25 / 11 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Isadepäeval pole rahvatraditsioonis alust ja enamikus maades on seda hakatud tähistama 1970. aastatel, välja arvatud Ameerika Ühendriikides, kust tähtpäeva idee algupäraselt pärineb. | ||
| 11 / 11 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. | ||
| 07 / 11 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. | ||
| 02 / 11 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Pühakutepäeva laupäev oli eesti rahvakalendris varem tundmatu ja kombestikult ühendab tähtpäev endas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid. | ||
| 31 / 10 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Rahvakalendris väga vähetuntud püha, mille kohta on üldtuntud ilmavanasõna, mis märgib maa ja vete külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni. | ||
| 28 / 10 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Tuntud üksnes Ida-Eesti õigeusu aladel, päeval on ühisjooni slaavlaste vanemate päevaga. Algselt tähistati seda kolm nädalat pärast mihklipäeva. | ||
| 26 / 10 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Kevadise künnipäeva sügisene vaste. Kunagine eestpalvete päev sügistööde lõppedes. | ||
| 14 / 10 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba 1960. aastatel, kuid tänase koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on kindla kuupäevaga seotud. | ||
| 05 / 10 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping – karjane sai kooli minna. Samuti lõppesid mihklipäevaga kevadel jüripäeva ajal kaubeldud teenijate ehk suviliste lepingud. | ||
| 29 / 09 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. | ||
| 21 / 09 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Väike maarjapäev ehk ussimaarjapäev ehk ussi magamise päev (setud tähistavad hoopis 14. septembrit ehk viissenjapäeva kui usside magama minemise päeva) on selle 19. sajandil vähetuntud ja 20. sajandiks unustatud päeva paralleelnimetused. | ||
| 08 / 09 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Esimese koolipäeva tavad on pikka aega - üle poole sajandi - püsinud ühesugustena: pidulikult riietatud abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. | ||
| 30 / 08 / 2012 | Saada see sõbrale | |
|
|
||
| Õigeusupüha, millega tähistati Ristija Johannese hukkamist. Lisaks kirikupühale ja kirmasele, mida mõnel pool peeti, oli see setudel ja venelastel rukkikülvi- ja õunapüha. Tööd üldiselt ei tehtud. | ||
| 29 / 08 / 2012 | Saada see sõbrale | |