Loe, kuula, nuputa » Tähtpäevad

Tähtpäevad
Jevdokiapäev (evdokiapäev, eudokiapäev) - 1. märts
Õigeusupüha, mis on olnud üsna vähetuntud isegi Setumaal. Usumärter Jevdokia märtrisurma (ajavahemikus u 160.-170) mälestuspäev. Sagedamini seostatakse seda päeva lindude saabumisega, neile visatakse toitu.
01 / 03 / 2015 Saada see sõbrale
Madisepäev - 24. veebruar
Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama.
24 / 02 / 2015 Saada see sõbrale
Peetripäev - 22. veebruar
(talvine peetripäev, Peetri helinapäev) Teateid on talvise peetripäeva kohta üksnes Läänemaalt ja Hiiumaalt. Üksikud teated viitavad, et seda peeti kevade alguspühaks ja et siis kõlistati kette usside ja metsloomade peletamiseks. See tava on seostatav ka katoliikliku Peetri ahelatepäevaga.
22 / 02 / 2015 Saada see sõbrale
Tuhkapäev
Tuhkapäevaga (tuhapäev, vastlapäevale ehk lihaheitele järgnev kolmapäev)
18 / 02 / 2015 Saada see sõbrale
Vastlapäev
Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts) lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni).
17 / 02 / 2015 Saada see sõbrale
Valentinipäev, sõbrapäev - 14. veebruar
Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi: Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.
14 / 02 / 2015 Saada see sõbrale
Luuvalupäev - 9. veebruar
Luuvalupäev kuulub nende vanemate pühade hulka, mis on alati olnud märgitud ka trükikalendrites. Vanemates trükistes mainitakse, et see on puhkepäev – tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest, et need oleksid terved ega valutaks. Seetõttu on nimetatud, et luuvalupäeval pole mõtet tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha.
09 / 02 / 2015 Saada see sõbrale
Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev - 2. veebruar
Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest. Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama, siga kõrva päikese käes paistma jne.
02 / 02 / 2015 Saada see sõbrale
Paavlipäev - 25. jaanuar
Kristlikus kalendris Pauluse ümberpööramise püha. Paulus ehk algselt Saul(us), sündis Tarsoses ja oli äge kristlaste vastane, kes aitas näiteks Stephanuse kividega surnuks loopida. Teel kristlaste kogudust hävitama tabas teda pimestus, selle järel aga sai ta ilmutuse.
25 / 01 / 2015 Saada see sõbrale
Tatjanapäev (tanjapäev) - 25. jaanuar
Traditsiooniline vene üliõpilaste püha, mida Narvas on tähistatud 1990. aastate keskpaigast. Selle puhul toimub tõrvikurongkäik ja esmakursuslaste pühitsemine tõeliseks üliõpilaseks. Selle õhtu traditsioonid sarnanevad Tartu volbriöö ja rebaste ristimise kommetega.
25 / 01 / 2015 Saada see sõbrale
Tõnisepäev, ka jõuluemapäev - 17. jaanuar
Tõnisepäev (tõniksepäev, tinnüspää; ka taliharjapäev, kesktalvepäev), ka jõuluemapäev - 17. jaanuar Tõnisepäev on vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra.
17 / 01 / 2015 Saada see sõbrale
Taliharjapäev - 14. jaanuar
Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo, et loomatoitu peab pool alles olema, et sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist.
14 / 01 / 2015 Saada see sõbrale
Nuudipäev, ka kanutipäev - 13. jaanuar (ka 7. jaanuar)
See päev (Taani kuninga Knudi mõrvapäev) oli tuntud saartel ja rannikul kui jõulude lõpupäev. Varem on seda püha tähistatud 7. jaanuaril. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut.
07 / 01 / 2015 Saada see sõbrale
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar
Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani.
06 / 01 / 2015 Saada see sõbrale
Näärid - 31. detsember, 1. jaanuar
Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat.
31 / 12 / 2014 Saada see sõbrale
Süütalastepäev - 28. detsember
Eesti rahvakalendris on süütalastepäev vähetuntud püha, osa jõuludest. Mõnel pool viidi jõuluprahti või -heinu välja, tööd üldiselt ei tehtud. Kirikliku tausta tõttu kuulus õnnetute päevade hulka, näiteks arvati, et sel päeval sündinutel ei ole elus õnne.
28 / 12 / 2014 Saada see sõbrale
Tabanipäev (tehvanusepäev) – 26. detsember
Põhjarannikul liikusid ringi tabanisandid, kes sarnaselt läänesaarte jõulusantidega käisid õlut joomas. Need olid karvastes kasukates mehed, näod tahmased või ära peidetud. Tabanid saabusid ratsa või jalameestena, kaasas kadakaoksad pererahva löömiseks. Arhiiviteateil on tabanisandid vigurdanud, tembutanud ja laulnud toas ukse juures.
26 / 12 / 2014 Saada see sõbrale
Jõulud - 24. detsember – 6.jaanuar
Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega.
24 / 12 / 2014 Saada see sõbrale
Toomapäev - 21. detsember
Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Mõnel pool on sel puhul valmistatud vanadest riietest õlgi ja kaltse täistopitud nukk, mis on pimeduse varjus viidud teise peresse. Kui Tahma-Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut.
21 / 12 / 2014 Saada see sõbrale
Luutsipäev (luutsinapäev, luutsnapäev, luutsi) - 13. detsember
Luutsipäeva tähistati Eestis eestkätt rannarootsi aladel. Uuesti kerkis püha tähelepanu alla 1980. aastatel, pärast peaaegu sada aastat kestnud vaheaega - siis hakati püha tähistama Tallinnas ja kunagistel eestirootslaste asualadel.
13 / 12 / 2014 Saada see sõbrale