KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Raamat: Maria Parr "Vahvlist südamed"
Raamat: Maria Parr "Vahvlist südamed" (11 september 2017)


Maria Parr

„Vahvlist südamed“

(Eesti Raamat)

 

„Vahvlist südamed“ on lugu naabripoisi Trille ja naabritüdruku Lena sõprusest, seiklustest ja vahvlitest. Trille ja Lena elavad väikeses rannakülas ning mõtlevad koos igasuguseid vahvaid asju välja: nad ehitavad majade vahele köisraudtee, mängivad Teist maailmasõda ja teenivad tänavamuusikutena raha. Tihti juhtub aga nii, et laste lõbusast ettevõtmisest saab pöörane seiklus, mille tagajärjed on ettearvamatud. Õnneks on olemas vanaisa ja täta-memm, kes hädas appi tulevad. Aga mis saab siis, kui juhtub midagi niisugust, et mitte keegi ei saa enam aidata?

Maria Parr kirjutab kaasahaaravalt ja suure soojusega nii rõõmsatest kui ka tõsistest asjadest, sõprusest ja igatsusest selle järele, et inimene, keda sina kalliks pead, vastab sulle samaga.
Maria Parri (snd 1981) esikraamat „Vahvlist südamed“ võitis Norra kriitikute poolehoiu. Raamat on Brage auhinna nominent ning 2011. aastal vändati selle põhjal Norras telesari. „Vahvlist südamed“ on tõlgitud enam kui kümnesse keelde. Laiema tuntuse saavutas Parr 2009. aastal lasteraamatuga „Vilgukivioru Tonje“, mille eest ta on saanud rohkesti mõjukaid kirjandusauhindu. „Vilgukivioru Tonje“ on ilmunud ka eesti keeles.

 

Kui sa tahad lugeda raamatut, mis on muhe ja humoorikas ning hästi südamlik, siis on „Vahvlist südamed“ just selline raamat. Ma olen tutvustanud sulle tavaliselt ikka uusi lasteraamatuid, see raamat on ilmunud eesti keeles mitu aastat tagasi, kuid on sedavõrd vahva lugemine, mida tasub raamatupoodidest otsida ja küsida ka praegu.

 

„Vahvlist südamed“ algab suvevaheaja esimese pärastlõunaga, kui raamatu peategelased Trille ja Lena ehitavad oma majade vahele köisraudtee, no mitte sellise päris köisraudtee, pigem sellise mängu oma, kuid ikkagi. Lena on julge tüdruk, ta saab varsti üheksa-aastaseks ja tema tahab proovida köisraudteed esimesena. Umbes poolel teel libisevad tema jalad köie ümbert lahti ja korraga ripub ta ainult kättpidi kahe teise korruse vahel.

Nüüd peab Lenat aitama naabripoiss Trille, kes tormab tooma ema-isa voodist madratsit, mille ta paneb heki peale, mille kohal Lena ripub. Ma ei kiirusta ette, milline on Lena maanudmine madratsile, selle pead ise välja selgitama. Küll ütlen seda, et selles raamatus juhtub Lenaga veel igasugu õnnetusi, mis toovad kaasa nii naeru kui ka pisaraid.

 

Raamatu teises peatükis saame teada, et Trille ja Lena käivad ühes klassis. Lena on klassis ainuke türduk. Trille, kes on ka raamatu jutustaja, kinnitab, et Lena on tema parim sõber, kuigi ta on tüdruk. Poiss ei ole türdukule seda kunagi öelnud. Trille ei julge seda öelda, kuna ta ei tea, kas tema on Lena parim sõber.

Selles peatükis saame teada, millised Trille ja Lena välja näevad, lisaks sedagi, et Trille peres on lisaks emale ja isale veel ka vanem vend Magnus, vane õde Minda ning noorem õde, keda kutsutakse Kiharakeseks.

Saame tuttavaks ka Trille vanaisaga, kes on poisi arvates parim täiskasvanu, keda ta teab. Vanaisa kutsub Trillet ja Lenat Trille-kutiks ja naabripiigaks. Tulekul on jaanilaupäev, Trille ja Lena saavad ülesandeks meisterdada küla jaanitulele nõia!

 

Kolmas peatükk tutvustab meile ka rannaküla, kus Trille ja Lena elavad. Küla kutsutakse Prõmaka-Mathildeks. Vanaisa kinnitab, et see rannaküla on lausa kuningriik. Trille tõdeb, et neil on majade ja mere vahel suured heinamaad, ja heinamaade vahelt viib väike kruusatee alla randa. Majadest edasi on autotee. Autoteest edasi on mäenõlvad, kus saab talvel kelgutada ja suusatada. Trille meenutabki nüüd talve ja seda, kuidas Lena proovis kelguga üle autotee hüpata. Õnneks lõppes kõik siiski õnnelikult.

Selles peatükis hakkavad Trille ja Lena meisterdama jaaniõhtuks nõida, mis kukub välja nagu hernehirmutis. Lapsed otsustavad nõida veidi parandada (tuunida) ja kasutavad selleks Lena ema vanaaegset nukku, mis on arvatavasti hiiglama vana ja hiiglama kallis ning hinnaline. Kas see ikka on päris hea mõte? Eriti veel siis, kui süüdatakse lõke koos „nõiaga“. Lapsed mõistavad, et see pole ikka päris hea mõte, mistõttu tõttab appi Trille vanaisa, kes korraldab jaaniõhtul üsna ägeda lehmakoogi-vihma.

 

Neljandas peatükis otsustavad Lena ja Trille meisterdada Noa laeva, sest nad käisid pühapäevakoolis, kus sellest juttu tehti. Ega nad laeva ei meisterda, selleks kasutatakse onu Tori kalapaati, kuhu hakatakse külast tooma igasugu loomi – kaks küülikut, kana ja kukk, kits, üks paks kass, kaks kimalast, kaks tõuku, kaks tigu, kaks lehetäid, kaks ämblikku ja kaks mardikat. Kuna laev ei ole piisavalt „täis“, otsustatakse tuua veel ka lehm, õigupoolest küll mullikas, kuid pärast seda juhtub üks igati korralik äpardus. Mullikas kukub vette, kuid õnneks on lähedal onu Tor.

 

Viiendas peatükis sööme keedetud kapsast ja Lena otsustab panna külapoe seinale kuulutuse – ta otsib endale isa. Lenal nimelt on ema, kuid isa ei ole. Õige varsti helisebki Lena telefon ja üks daam pakub talle kedagi, kes on veidi rahutu, kuid viimase kahe nädala jooksul pole see keegi tuppa pissinud, on pissinud ainult õues! Kas see on isa-kandidaat, kes pissib õues? Hiljem selgub, et tegelikult pakutakse Lenale hoopis midagi muud, kui isa ja kas ka Lena ema selliste kuulutustega nõus on?

 

Vahvaid, humoorikaid ja südamlikke sündmusi on selles raamatus palju – saame sõita Trille vanaisa mopeediga, saame tuttavaks täta-memmega, kes on vanaisa õde ja temaga on seotud ka raamatu pealkiri. Saame tuttavaks noore tohtriga, kel nimeks Isak. Tema tuleb Lenat vaatama siis, kui tüdrukul tuulerõuged on. Kas noorest tohtrist võiks saada Lena uus isa?

Ja veel, Trille ja Lena peavad uue jalgpalli ostmiseks minema linna raha teenima. Nad otsustavad teha seda tänavamuusikutena, kuid na oskavad plokkflöötidel mängida vaid üht lugu – „Püha öö“. Kas jõululooga on võimalik südasuvel raha teenida?

 

Raamatut edasi lugedes saad teada ka seda, miks rannaküla Prõmaka-Mathildeks kutsutakse, kuidas Trille ja Lena otsustavad mängida Mathildet, kes prõmaka sai. Saame lugeda veel ka lammasta allatoomisest mägedest ja Lena päästmisest helikopteriga, sellest, kuidas Lena kakleb koolis pahatahtliku Kai-Tommyga, kuidas saabub talv, sajab alla esimene lumi ja sureb täta-memm. Eks ole neid nukraid alatoone raamatus veel – Lena kolib koos emaga rannakülast ära, kuid Lena... ma ei taha sulle kõike ära rääkida.

Igal juhul on raamatus juttu veel ühest väga vanast hobusest ja tema päästmisest, sellest, kuidas mängitakse Teist maailmasõda, kuidas toimub üks tõsine tulekahju, mis võinuks väga halvasti lõppeda ja sellest, kuidas järgmisel suvel toimuvad jaaniõhtul pulmad!

 

Selline väga vahva, südamlik ja armas raamat on „Vahvlist südamed“. Palju väga kaasahaaravaid sündmusi, on rõõmu, naeru, kübe kurbust ja pisaraid. Lahedad tegelaskujud ja mõnus jutustamisstiil, mis lugeja endaga kaasa haarab.

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad