KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Christine Nöstlinger ''Konrad ehk Laps konservipurgist''
Uus raamat: Christine Nöstlinger ''Konrad ehk Laps konservipurgist'' (9 juuni 2017)


Christine Nöstlinger

„Konrad ehk Laps konservipurgist“

(Pegasus)

 

Õigupoolest ei meeldi proua Bartolottile lapsed üldse. Seepärast on ta just nagu puuga pähe saanud, kui leiab postipakist endale poja – tubli Konradi konservipurgist. Aga siis muutub Konrad proua Bartolottile nii armsaks, et ta ei taha poisist enam kuidagi loobuda. Ka siis mitte, kui jubedad taevasinised vabrikuinimesed Konradit juba kõikjalt otsivad...

Christine Nöstlinger (s 1936 Viinis) on üks tänapäeva kõige menukamaid laste- ja noorteraamatute autoreid. Ta on pälvinud ka mitmeid mainekaid kirjandusauhindu, sealhulgas Hans Christian Anderseni lastekirjandusauhinna ja Astrid Lindgreni mälestusauhinna.

Christine Nöstlinger on avaldanud üle 100 laste- ja noorteraamatu, mis on tõlgitud paljudesse keeltesse. Jutustust „Konrad ehk Laps konservipurgist“ peetakse meistriteoseks tema fantaasialugude seas.

 

See oli alles üsna hiljuti, kui tutvustasin Sulle Christina Nöstlingeri populaarset laste- ja noorteraamatut „Vahetuslaps“. „Konrad ehk Laps konservipurgist“ on austria laste- ja noortekirjaniku teine väga populaarne ja loetud lasteraamat, kuid ei maksa unustada ka tema kirjutatud teisi raamatuid: „Tulipunane Friederike“, „Greteke, mu kullake“, „Greteke Sackmeier“, „Franzi lood“, „Ah, sa pagan“ jt.

 

Selle humoorika raamatu alguses saame tuttavaks proua Berti Bartolottiga, kes on veidi "omamoodi" daam, kuna ta kannab vägagi kummalisi riideid, värvib oma nägu väga palju ja ütleb iseendale „armas laps“. Endal tal pole lapsi kunagi olnud. Proua Bartolotti elab üksinda, sest tema ema oli surnud ja härra Bartolotti oli ammugi minema läinud. Oma vanust ei öelnud proua kellelegi ja seetõttu ei teadnud seda keegi. Raamatu autor ütleb vahvalt, et seetõttu oli proua Bartolotti vanus kõikuv, mõnede jaoks oli ta noor, mõnede jaoks vana. Proua Bartolottil on firma, mis müüb tema enda kootud ja sõlmituid vaipasid.

 

Proua Bartolottil oli ka veidi iseäralik sõber – härra Egon, kes töötab apteegis. Härra Egon oli härra parimais aastais, ta oli viiekümne viie aastane ja ta sõbrustas proua Bartolottiga kaks korda nädalas. Laupäeval ja teisipäeval. Kord nädalas külastas tema prouat ja korra nädalas külastas proua teda. Koos käidi kinos või teatris, kohvikus, söödi ja joodi veini.

 

Ja nüüd - proua Bartolotti oli käinud duši all, istunud kiiktooli, süüdanud sigari ja jäänud mõtisklema, kui helises uksekell. Helises kaua ja nõudlikult. Ukse taga oli pakitooja, kes oli toonud suure, valges paberis paki, mis oli neetult raske. Vähemalt pakitooja ütles nii ja kinnitas, et pakk kaalub vähemalt kakskümmend kilo! See on ikka tõepoolest üsna jurakas pakk!

Siinkohal tuleb mainida, et proua Bartolottil oli veel üks veidrus: talle meeldisid sooduskupongid ja tellimislehed ja tasuta pakkumised ja eripakkumised. Oma tellimishulluses oli proua saanud väga iseäralikke asju: seitsmeteistkümnest köitest koosneva loomaleksikoni, terve partii halle meeste niidisokke, plastmassist teeserviisi kahekümne neljale inimesele, kalaskasvatajate ajakirja, 144 hõbetatud teelusikat jpm. Huvitav, mida ta nendega küll peale oli hakanud?


Kuid, mis oli selle suure paki sees? Prouale ei meenu, et ta oleks midagi nii suurt tellinud.

Valge pakkimispaberi sees oli suur pappkast, mille sees helesinine laastvill, mille peal oli sinine ümbrik, millel kiri: Proua Berti Bartolottile.

Ümbrikus oli kiri, milles vabandatakse, et proua pidi saadetist nii kaua ootama. Kirjas ka see, et kaup on ettevõttest väljastatud laitmatus seisukorras ja pärast mitmekordset kontrollimist! Laastvilla sees on konservipurk, mis oli nii kõrge nagu meeste vihmavari ja nii jäme nagu kolmekümneaastase pöögi tüvi. Etiketti ei ole. Ühel kaanel oli kiri ÜLEVAL, teisel seisis ALL, küljel seisis: Paberid seespool! Konserv koos paberitega?


Mis võiks olla selle konservi sees? Proua Bartolotti peast käivad läbi puuviljasalat, popkorn, konservliha. 20 kilo konservliha! Seda oleks palju, kuid proua juba teab, kellele ta seda jagaks.

Proua Bartolotti avas konservipurgi, kuid seal ei olnud konservliha. Seal oli keegi, kes ütles: „Tere päevast, kallis ema“ ja noogutas sõbralikult.

Proua oli kohutavalt ehmunud, sest konservipurgis on krimpsus nahaga kääbus, kelle kortsus suu ütles: „Kallis ema, toitelahus on kaane sees“. Tõepoolest oli seal kotike, millel kirjas TOITELAHUS. Selle all oli kirjas: lahustada sisu neljas liitris leiges vees ja valada kohe pärast purgi avamist purgi sisule peale.

Proua Bartolotti tegi nii, nagu kirjas oli. Kui ta oli kõik neli liitrit konservipurgile peale valanud, seisis selle sees poiss, kelle vanuseks oleks võinud pakkuda umbes seitse aastat. Tal oli terve, päevitunud jume, sile, pehme lapsenahk, roosad põsed, helesinised silmad, valged piimahambad ja blondid lokid. Poiss ronis konservipurgist välja ja ulatas prouale ümbriku, mille sees olid ristimistunnistus, kodakondsustõend, mitu vaktsineerimistõendit. Selgus, et poisi nimi oli Konrad Bartolotti, ta oli austerlane, Konrad August Bartolotti ja Berti Bartolotti laps.

Firma, mille nime oli raske välja lugeda, oli saatnud proua Bartolottile lapse. Talle endale küll ei meenu, et ta oleks lapse tellinud, kuid äkki tellis selle ammugi minema kolinud härra Bartolotti?

Nii saavad alguse üsnagi humoorikad, veidi kummalised ja raamatu lõpus ka põnevaks minevad sündmused.

Konrad oli pärast purgist väljumist sedavõrd väsinud, et jäi kohe magama. Nüüd oli proua Bartolottil kiire, et jõuda linna. Oli ju vaja lapsele osta lasteriided, mänguasjad, lastevoodi, maiustused ja jäätis. Lasteriiete ja mänguasjade valik on pehmelt öeldes kummaline, kuid proua Bartolottil pole ju varem last olnud, eriti veel poisslast.

Konrad ise oli igati viks ja viisakas poiss, ta oli ka tark ja nutikas. Proua Bartolotti ise seda kõike just ei ole, mistõttu õpetab Konrad vahetevahel ka oma uut ema.

 

Kõike ma ei saa Sulle ära rääkida, sest siis kaob lugemis- ja avastamisrõõm ära, kuid sellest raamatust saada veel teada, kuidas härra Egon ennast Konradi isaks pidama hakkab, kuidas Konrad kooli läheb, kuidas Konrad endale vahva sõbranna leiab (selleks on Konradiga sama vana naabritüdruk Kitti Rusika), miks Konrad koolis teiste õpilaste silmis populaarne ei ole, kuigi ta on väga tubli ja tark. Mis juhtub siis, kui selgub, et saadetud konservipurk ei olnudki proua Bartolottile mõeldud, kui firma hakkab Konradit tagasi nõudma. Nüüd on vaja kavalat plaani, mille Kitti, Konrad, proua Bartolotti ja härra Egon välja mõtlevad.

 

Selline mõnus ja muheda huumoriga raamat on see Konradi-lugu. On palju vahvaid ja humoorikaid sündmusi ning igati lahedad tegelased.

 

Vahvad pildid on joonistanud Annette Swoboda.

 

Marko Tiidelepp



« Eelmised nädalad