KNUPS - 9-15 aastastele » Loodus

Loodus: Uus raamat: Andrea Wulf "Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm, I raamat"
Uus raamat: Andrea Wulf "Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm, I raamat" (9 juuli 2017)


Andrea Wulf

„Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm, I raamat“

(Ajakirjade Kirjastus)

 

Alexander von Humboldt (1769–1859) sündis ajal, kui inimeste püüdlused olid suunatud looduse allutamisele – maad võideti metsiku looduse käest ja pandi inimese teenistusse, metsi raiuti seninägematu kiirusega ning maavarasid kasutati ulatuslikumalt kui kunagi varem.

Väsimatu ränduri ja vaatlejana jagas Humboldt oma tähelepanekuid looduse seaduspärasuste ja inimtegevuse tagajärgede kohta arvukate teadustööde ja raamatute vahendusel kogu maailmaga. Oma eluajal saavutas ta sedavõrd suure kuulsuse, et ajaloolased peavad teda tolleaegse Euroopa üheks kõige kuulsamaks inimeseks üldse. Lühivisiidiga Tartu ülikooli 1829. aasta kevadel suutis ta ka siinset teaduselu korralikult ergutada.

Andrea Wulfi rohkelt auhindu võitnud (sh 2016. aasta Londoni Kuningliku Ühingu teadusraamatu aastapreemia) ning New York Timesi ja Spiegeli bestselleriks tõusnud teose esimene osa annab särava ülevaate Humboldti noorusest, kujunemisest ja esimesest suurest ekspeditsioonist Lõuna-Ameerikasse.

 

Raamatusarjas „Maailm ja mõnda“ on ilmunud üks ilmatuma huvitav ja põnev raamat, mis jutustab maailmakuulsast rändurist, vaatlejast, looduseuurijast Alexander von Humboldtist, kes elas aastail 1769-1859. See on Andrea Wulfi teose esimene osa, mus jutustab kaasahaaravalt ja väga paeluvalt Humboldti noorusest, kujunemisest ja esimesest suurest ekspeditsioonist Lõuna-Ameerikasse.

Raamatu proloogis kinnitab autor: „Kaasaegsete hulgas Napoleoni järel maailma kuulsaimaks meheks nimetatud Humboldt oli oma aja üks kõige säravama vaimuga mehi. Sündinud 1769. aastal jõukasse Preisi aristokraadiperesse, loobus ta privilegeeritud elust, et avsatada enda jaoks, kuidas maailm toimib. Noore mehena suundus ta viie aasta pikkusele uurimisreisile Ladina-Ameerikasse, riskis palju kordi oma eluga ja naasis uue maailmatunnetusega. See ränak vormis tema elu ja mõtlemist, tegi ta kuulsaks ja legendaarseks kõikjal maailmas. Ta elas linnades, nagu Pariis ja Berliin, kuid tundis ennast samahästi koduselt ka Orinoco kõige kaugematel harujõgedele või Kasahhi steppides Venemaa-Mongoolia piiri ääres. Pea kogu oma pika elu kestel oli ta kodumaailma ühtesiduja, kirjutades üle 50 000 kirja ja saades vähemalt kaks korda nõnda palju vastu. Humboldt uskus, et teadmisi tuleb jagada, vahetada ja kõigile kättesaadavaks teha.“

Ja veel. Humboldti paelusid teadusinstrumendid, mõõtmised ja loodusvaatlused, kuid erutas ka imetlus, mida ta tundis looduse vastu.

Humboldti raamatud, päevikud ja kirjad toovad meie ette visionääri, mõtleja, kes oli oma ajast kaugel ees. Tema võttis kasutusele isotermid ja isobaarid – temperatuuri ja õhurõhku kujutavad jooned, mida me näeme ka praegustel ilmakaartidel – ning tema avastas ka magnetilise ekvaatori. Ta esitas idee, et taimestiku- ja kliimavööndid keerduvad sedasupäraselt ümber meie planeedi. Siiski, kõige tähtsam on, et Humboldt muutis pöördeliselt meie nägemust ja arusaama loodusest. Ta leidis igal pool seoseid. Mitte kedagi, isegi kõige väiksemat organismi ei saa vaadata teistest lahus seisvana.

Selle vahva teose esimeses raamatus on võimalik lugeda Humboldti sündimisest, lapsepõlvest, kooliajast, õpingutest, suhetest oma perega, eriti ema ja vennaga. Oli ju ka tema vend Wilhelm igati kuulus ja õpetatud mees. Põnev on saada teada, mis mõjutusid Humboldti lapsepõlve ja nioorusaega.

Pikemalt on juttu ka Humboldti sõprusest maailmakuulsa luuletaja Johann Wolfgand von Goethega. Nad olid omavahel suured sõbrad, kes mõjutasid üksteist igati. Saame lugeda ka Humboldti tööst Preisimaa avarustel, kus ta inspekteeris kaevandusi ja kohtus oma teadlastest sõpradega, kuigi tema unistuseks oli rännata kaugetel maadel. Humboldt korjas teadmisi Freiburgi geoloogidelt ja õppis Dresdenis sekstandi kasutamist. Ta ronis Alpides, et mägesid lähemalt tundma õppida.

Humboldt tutvus ka noore Prantsuse teadlase Aime Bonplandiga, kellest saab tema hea kaaslane pikkadeks aastateks ja pikkadeks reisideks. Seejärel liigume kood Humboldti ja Bonplandiga Lõuna-Ameerikasse. Me saame lugeda ajast Caracases, Valencia järve ääres, käime Ljaanol ja Orinocol, ronime üle Andide ning Chimborazo tippu. Just sellel reisil Lõuna-Ameerikas teeb Humboldt oma esimese Naturgemälde visandi, ka sellest on selles osas juttu.

Lõuna-Ameerikast liigume Kuubale, Mehhikosse, USAsse. USAs kohtub Humboldt toonase USA presidendi Thomas Jeffersoniga. Ka neist saavad väga head sõbrad.

Selle osa viimasteks peatükkideks jõuame Euroopasse tagasi. Pariis, Berliin, London. Humboldt on tunnustatud mees terves Euroopas. Ta esineb teadusloengutega, jutustab oma reisidest ja loodusest, kirjutab raamatuid. Lisaks on võimalus lugeda ka Humboldti sõprusest kuulsa Simon Bolivariga.

Londonis selle teose esimene raamat ka lõpeb. Kerkib esile veel üks kuulus nimi – Charles Darwin.

 

Selline väga huvitav raamat on see. Soovitan lugeda nii väikestel kui ka suurtel loodusesõpradel ja neil, keda paeluvad kauged maad, ajalugu ja targad ning nutikad inimesed.

 

5+ raamat!

 

Marko Tiidelepp



« Eelmised nädalad