KNUPS - 9-15 aastastele » Loodus

Loodus: Uus raamat: Piotr Socha "Mesilased"
Uus raamat: Piotr Socha "Mesilased" (25 märts 2017)


Piotr Socha

„Mesilased“

(Varrak)

 

Tere tulemast mesilaste maagilisse kuningriiki! Saa teada, milline on mesilaste nutikas elukorraldus, külasta nende valdusi ja õpi tundma nende kombeid. Vaata, kuidas nad tantsivad, ja loe, millal ja miks nad seda teevad. Uuri välja, kust me teame, et mesilased olid olemas juba dinosauruste ajal, ja miks nad ehtisid Napoléon Bonaparte’i kuube. Aita mesinikul mesitarusid mandlipuudeni transportida ja tutvu erinevate meemaitsetega. Ole ettevaatlik, sest mesilane nõelab valusalt!

Isikupärased, detailirohked ja humoorikad pildid on joonistanud Poola kunstnik Piotr Socha. Raamat on pälvinud suurt tunnustust paljudes riikides.

 

Vot see on nüüd küll üks ilmatuma uhke ja huvitav raamat! Raamat, mis jutustab meile mesilastest, nende elust ja kõigest muust, mis mesilastega seotud. Raamat on formaadilt hiiglama suur (laiust 27 cm ja kõrgust lausa 37 cm!) ja sisult igati põnev ning huvitav. Võib öelda, et see on ka vahva pildiraamat ja pildid on joonistanud Poola kunstnik Piotr Socha. Tekstid on raamatusse kirjutanud Wojciech Grajkowski.

 

Esimesel suurel pildil on mesilased ja dinosaurused! Selgub, et mesilased on elanud Maa peal 100 miljonit aastat. On leitud sedavõrd vanu merevaigutükke nendesse uppunud triibuliste putukatega. Teadlased arvavad, et mesilased ilmusid isegi varem, umbes 120 miljonit aastat tagasi.

Järgmistel lehekülgedel tutvustatakse meile mesilaste kehaehitust. Täiskasvanud töömesilased on 12 kuni 15 millimeetrit pikad ja kaaluvad 1/10 grammi. Lesed on veidi pikemad ja üle kahe korra raskemad, kuid mõõtmetelt suurimad, isegi kuni 25 mm pikkused, on mesilasemad. Piltidelt näeme, milline on mesilase silm, rindmik, pea, esi- ja tagatiivad jne.

Seejärel saame teada, millised on mesilasisendid ja nende ülesanded. Mida teeb mesilasema, mida teevad töömesilased, noored mesilased? Edasi on pikemalt juttu mesilasemast ja mesilaste paljunemisest.

Kas tead, milline on mesilaste tants, mis asi on sülemlemine?

 

Liigume edasi. Juttu on tolmlemisest, sest igal taimel on elus kaks eesmärki. Esimene – kasvada. Teine – toota seemneid, millest arenevad uued taimed. Siin on ka huvitav ülevaade puu- ja köögiviljadest, mille eest võlgneme tänu mesilastele. Me võlgneme mesilastele mitte üksnes mee, vaid veel hulga teisi hõrgutisi.

Seejärel on väga vahvad leheküljed, millel näeme tolmeldajaid loomi – päevaliblikad, mardikad, surulased, koolibrid, kimalased, isegi nahkhiired jt.

 

Ohhoo! Nüüd järgnevad eriti lahedad pildid! See on ülevaade esimestest inimeste ja mesilaste kontaktidest, sest inimesed on mesilastega toimetanud juba väga pikka aega.

Käime ära ka Vana-Egiptuses, tutvume Kreeka jumalatega, sest vanad kreeklased pidasid mett jumalatevääriliseks roaks. Kuidas oli mesilastega seotud Aleksander Suur, Napoleon ja Josephine? Mida tegid mesilastega slaavlased?

Juttu on ka metsamesindusest, ühel pildil on eriti äge karu, kes ronib puu otsa mee järele. Millised on metsamesinduse seadused, milline on mesilastaru ehitus, mesiniku riietus ja töövahendid? Milline on mesiniku töö, kuidas korjatakse mett Etioopias, Kamerunis, Aasias?

 

Kas tunned meetaimi – pärn, ristik, nulg, pihlakas, sinep, köömen, pune, paju, rukkilill, kanarbik, aniis, guajaav jt?

Lisaks on võimalik lugeda sellest vahvast raamatust rändmesilastest, kuidas valmib mesi ja teised mesilastooted. Lugeja tutvub meesortide ja meeroogadega, kes on mesilaste vaenlased ja meesõbrad? Juttu on ka nõelamisest – saame teada, et astlad kasvavad üksnes emastel mesilastel – seega emadel ja töömesilastel. Inimesi nõelavad mõnikord just töömesilased.

 

Viimastel külgedel on juttu lahedatest suurlinnatarudest ja tomeldajate hotellidest.

 

Raamatus on ka mitmed faktiküljed, millelt on võimalik lugeda põnevaid väikesi kilde ja fakte mesilastest, näiteks seda, et kilogrammi mee tootmiseks peavad mesilased külastama mitut miljonit õit, lennates selle käigus ühtekokku 150 000 kilomeetrit!

„Mesilased“ on tõepoolest üks väga põnev ja sisukas lugemine, mida on ka silmal hea vaadata, sest Piotr Socha pildid on võrratud!

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad