KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Uus raamat: Alexandre Dumas "Kolm musketäri"
Uus raamat: Alexandre Dumas "Kolm musketäri" (8 august 2017)


Alexandre Dumas

„Kolm musketäri“

(Hea Lugu)

 

„Kolm musketäri“ on Alexandre Dumas’ triloogia esimene osa ja tema musketäriromaanidest tuntuim. 

17. sajandit kirjeldav romaan käsitleb igale ajastule olulisi teemasid, nagu au, sõprus, kuulsus ja võimuvõitlus, ja on tõeliselt põnev lugemine kõigile alates teismeeast. Põgenenud oma eluprobleemide eest musketärikuue alla, veedavad musketärid oma päevi aega surnuks lüües ja prassides, harrastades kerglasi armulugusid ja kaitstes kuningat.

 

Usun, et „Kolm musketäri“ on raamat, mis pikemat tutvustamist ei vajagi, sest on ju see üks igati vahva, seikluslik, lausa legendaarne raamat. Tõeline kirjandusmaailma klassik, mis on vägagi paks (see köide on 684 lehekülge), kuid see ei tohiks lugejat hirmutada, sest raamat on sedavõrd kaasakiskuv, mistõttu ei märkagi, kui raamat juba läbi on.

„Kolm musketäri“ on Alexandre Dumas vanema (1802-1870) kirjutatud romantiline seiklusromaan, mille sündmused leiavad aset 17. sajandi alguse Prantsusmaal. Raamat ilmus algupäraselt juba 1844. aastal. Alexandre Dumas vanem oli prantsuse näidendi- ja romaanikirjanik, kelle teised tuntumad teosed on kindlasti „Krahv Monte Cristo“, „Krahvinna Margot“, „Must tulp“, „Ascanio“, „Naiste sõda“ jt. Ta kirjutas ka reisi- ja lasteraamatuid ning memuaare.

 

„Kolm musketäri“ on teos, mille põnevad sündmused on pakkunud huvi paljudele põlvkondadele juba mitmeid sajandeid. „Kolm musketäri“ on kindlasti ka minu poisipõlve üks suurimaid lemmikuid, kusjuures raamatule on ilmunud mitu põnevat ja seikluslikku järge. Raamatust on tehtud ka kümneid filmiversioone, alates aastast 1911. Usun, et paljudele meeldib vene režissööri Georgi Jungvald-Hinkevitši versioon aastast 1979, mille peaosas mängisid Mihhail Bojarski, Igor Starõgin, Valentin Smirnitski, Venjamin Smehhov jt, kuid ka 1993. aastal valminud ameeriklaste versioon, mille lavastas Stephen Herek ja peasosades mängisid Charlie Sheen, Kiefer Sutherland, Oliver Platt ja Chris O’Donnell.

 

Raamatu sündmused viivad meid Prantsusmaale ja Inglismaale, liigutakse nii linnades (Pariis, London) kui ka maal, enamus ajast ollakse aadlike õukondades. Räägitakse seda, et romaani musketärid ei ole sugugi mitte väljamõeldud tegelaskujud, sest Athos, Porthos, Aramis ja d’Artagnan elasi 17. sajandil ja nad olidki kuninga musketärid. Dumas võttis oma sangarite nimed raamatust, mida müüdi, kui d’Artagnani memuaare, kuid peategelaste iseloomud mõtles kirjanik ikkagi ise välja.

Põneva romaani sündmused saavad alguse 1625. D’Artagnan lahkub kodust Gascogne’is, et liituda Pariisis prantsuse kuninga musketäridega. Ta ei saa kohe musketäriks, sest ta peaks esialgu olema mõnes muus kompaniis. D’Artagnan peab minema musketäride kapteni Treville’i jutule, kaasas soovituskiri. Kiri varastatakse, kuna see on Treville’ile, varas on kaunis naine!?

Naine ja salapärane mees lepivad kokku, et naine reisib Inglismaale ja annab teada, kui hertsog lahkub Londonist. Prantsusmaal on kuningaks Ludvig XIII ja kardinaliks Richelieu. Mõlemal on omad sõdurid, kes sageli omavahel madistavad.

Kuningal on probleeme oma naise, kuninganna Austria Annaga, kes on päritolult hispaanlanna. Lisaks sellele on ka Prantsusmaa ja Inglismaa vahelised suhted teravad, sepitsetakse salaplaane ja sõditakse, ka katoliiklaste ja protestantide vahel on tülisid.

 

Tagasi raamatu sündmuste juurde. Nagu mainisin, siis d’Artagnan lahkub kodust ja saabub Pariisi, kus ta tutvub ja sõbruneb kolme musketäriga ehk Athose, Porthose ja Aramisega.

Esialgu d’Artagnan solvab kolme eelpool mainitud musketäri, mistõttu saab ta kogunisti kolm kutset duellile. Ta peab võitlema Athose, Aramise ja Porthose vastu, kuid duellid jäävad ära, sest kohale tulevad kardinal Richelieu kaardiväelased. Olid ju duellid Pariisis tollal keelatud. Nii peavad kolm musketäri astuma vastu hoopis kaardiväelastele, keda on oluliselt rohkem. Musketäride poolele asub ka d’Artagnan, kes kolmikuga üsna ruttu väga heaks sõbraks saab.

 

D’Artagnan saab musketäriks, esialgu küll vaid katseajale. Raamatu alguses võrreldakse teda Don Quijote’ga, sest ta on samamoodi hulljulge, kes ründab kõiki. Samas elab D’Artagnan kirglikult oma ühiskonnas ja ei unista nagu Don Quijote.

Nagu eelpool mainisin, saavad D’Artagnani kaaslasteks kolm musketäri – Porthos on rahaahne, kuid tal pole pidevalt raha, nagu ka teistel musketäridel. Ta enesekeskne, kuid rõõmsameelne mees, kes armastab veini, laule ja naisi. Porthos saab rikkaks vanemas eas, kuid selgub, et raha ei toogi kaasa õnne ja ta igatseb taga noorusaega. Selles romaanis on Porthose relvakandjaks Mousqueton.

Aramis on hingeline ja usklik, veidi peenutsev, kes pöörab palju tähelepanu oma väljanägemisele. Aramis harrastab poeesiat, loob joomalaule, armusonette ja süütuid epigramme. Tema relvakandjaks on Bazin.

Athos on mõistlik, üllas ja aristokraatlik, uhke ja salapärane, hulljulge ja sageli ka kurvameelne, mistõttu uputab oma muret sageli punaveini. Ta on musketäridest vanim ja omamoodi isa-kuju teistele. Athose õige nimi on krahv de Fere ja ta on olnud mileedi Winteri mees. Tema relvakandja on Grimaud.

D’Artagnan ise on kangelaslik, julge ja noor, 19-aastane gaskoonlane. Ta on ka naistemees, kes pöörab alati oma pilgu kaunite naiste poole. Ta on suurepärane kõneleja, kellest saab selle romaani lõpuks musketär. Tema relvakandja on Planchet.

 

Sündmustega edasi. Noore d’Artagnani ja kolme musketäri sõprus süveneb ja kolm kogenenumat sõdurit hakkavad oma noort sõpra usaldama.

Noor d’Artagnan armub oma üürileandja kaunisse naisesse, proua Bonacieux’sse, kes töötab kuninganna õukonnas. Pärast suuri segadusi ja väikesi vääritimõistmisi satuvad neli sõpra riigi suurimatesse armuintriigidesse ja on sunnitud kihutama Pariisist Londonisse lausa rekordajaga, et päästa kuninganna au.

 

Sündmustega on seotud ka teisi tegelasi. Buckinghami hertsogil on tunded kuninganna vastu. Kuninganna Austria Anna ja kuningas Ludvig XIII (ta oli Prantsusmaa kuningas aastail 1601-1643) elavad eraldi ja Prantsusmaa tugev mees kardinal Richelieu peab salaplaane, kuidas ise võimule pääseda. Richelieu saab teada, et kuninganna on kinkinud kuninga antud teemantkaelakee Buckinghami hertsogile, mistõttu saadab kardinal mileedi Winteri Inglismaale, et see varastaks kaks teemantit 12’st. Tänu musketäridele jõuab hertsog teha valmis uued teemandid enne Richelieu välja pakutud balli.

 

Edasi pääseb d’Artagnan Londonist Pariisi tagasi, ja saame teada, mis juhtub kuninga ballil. Tulevane musketär läheb ka selgitama, mis juhtus tema sõpradega, kes kõik jäid kuhugile teele, kui mindi Londonisse. Veidi tutvustatakse lugejale ka Aramise ja Athose minevikku, d’Artagnan satub ka pahatahtlikku mileedi võlude küüsi.

Prantsusmaa on sattumas sõtta Inglismaaga. Musketärid ja kardinali kaardivägi on kästud ettevalmistusi tegema. Musketärid panevad oma sõjariistad valmis, kes kuidas, kuid d’Artagnan jõuab käia ka mileedi Winteri juures, kus satub armusuhtesse tolle teenijatüdrukuga, kel nimeks Ketty. Näib, et kaunis proua Bonacieux on unustatud. D’Artagnan hangib endale uusi vihavaenlasi ja tema hingeke pole sugugi mitte väga palju väärt. Õnneks on kolm musketäri õigel ajal, õiges kohas ning saavad sotti kavalatest plaanidest.

Seejärel toimub mitmeid kohtumisi. Mileedi Winter on ühel hetkel peaaegu peategelane, kuna ta selgitab oma suhteid Athose ja lord Winteriga. Mileedi kavalus ja võrgutamisoskus on tipus, kui ta meelitab enda poolele noore ohvitseri Feltoni.

 

Raamatu lõpus on juttu sellest, mis saab mileedist ja proua Bonacieux’st. D’Artagnan saab kätte ka ühe müstilise mehe ja õpib tundma tolle nime.

Viimased sada lehekülge on eriti põnevad ja kaasakiskuvad: siin on salaplaane, võitlust ja põnev finaal, mis on täpiks i-l ja seal on juttu ka sellest, mis musketäridest ja d’Artagnanist tulevikus saab.

Selline põnev lugemine on „Kolm musketäri“, mida soovitan kõikidele.

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad