Loe, kuula, nuputa » Tähtpäevad

Tähtpäevad
Esimene koolipäev (tarkusepäev) - 1. september
Esimese koolipäeva tavad on pikka aega - üle poole sajandi - püsinud ühesugustena: pidulikult riietatud abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele.
30 / 08 / 2014 Saada see sõbrale
Ivanoskoroona - 29. august
Õigeusupüha, millega tähistati Ristija Johannese hukkamist. Lisaks kirikupühale ja kirmasele, mida mõnel pool peeti, oli see setudel ja venelastel rukkikülvi- ja õunapüha. Tööd üldiselt ei tehtud.
29 / 08 / 2014 Saada see sõbrale
Pärtlipäev - 24. august
Sügise algus, lõikus- ja külvipüha, 18. sajandil rukkiema, külviema ehk rohuema päev. Rukkiema või rohuema päev on märkinud olulist püha, mil külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja riknemise ja hävingu eest. Muu hulgas arvati, et see päev külvab rohu vilja sekka.
24 / 08 / 2014 Saada see sõbrale
Paasapäev (õunapüha) - 19. august
Setude kirikupüha, mille ajal käidi 19. sajandi lõpul ja 20. alguses hommikul kirikus, tihti pühitseti seal õunu. Neid ja muid toite viidi ka kalmistule, mitmel pool peeti kirmast ja külastati sugulasi.
19 / 08 / 2014 Saada see sõbrale
Rollapäev - 18. august
Setudel tuntud õigeusu püha, märtrite Florose ja Laurose surmapäev ja tuntud kui hobusepüha. Töö hobustega oli keelatud, mõnel pool viidi rukist kirikusse õnnistamiseks, peeti kirmast.
18 / 08 / 2014 Saada see sõbrale
Rukkimaarjapäev - 15. august
Enne ja pärast seda päeva pidi vili külvatud saama, sageli see oligi rukkikülvi lõpuaeg. Õigeusu aladel toimus kirikutes ja kloostrite juures õnnistamine, vee pühitsemine, kirmas tantsuga.
15 / 08 / 2014 Saada see sõbrale
Lauritsapäev - 10. august
Lauritsapäev on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett.
10 / 08 / 2014 Saada see sõbrale
Makaveipäev - 1. august
Üksnes setudel tuntud õigeusu püha, märtrite Makabeide (setudel Makaveide) mälestuspäev. Kirikust toodi koju pühitsetud vett. Salesjes peeti oja ääres palvus ja toodi selle pühitsetud vett koju. Püha vett pritsiti kaevu ja loomadele. Ka Peipsi ääres toimus palvus, mille järel mindi tinti püüdma.
01 / 08 / 2014 Saada see sõbrale
Olevipäev - 29. juuli
Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäeva tähistatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setude annepäevaga lambapüha. Selle päevaga seostusid ka maagilised tavad – lõigati viljavihk, mida hoiti jõuluks.
29 / 07 / 2014 Saada see sõbrale
Annepäev - 26. juuli
Päeva nimi on seotud püha Anna, neitsi Maarja emaga, ja tinglikult võime pidada seda päeva lambapühaks.
26 / 07 / 2014 Saada see sõbrale
Jaagupipäev - 25. juuli
Jaagupipäev (Jakobi päev) on kesksuvepüha, heinatööde lõpu ja viljalõikuse algusdaatum. Jaagupipäeva järel polnud enam piisavalt heinakuivatusilmasid, ka arvati, et Jaagup pistab raudvarda heina – seda on paha niita ja see pole maitsev. Koju toodi maagiline viljapeotäis, mis pandi aita või majapalkide vahele. Lõuna-Eestis maitsti sel päeval värsket kartulit, üldisemalt aga värsket kala.
25 / 07 / 2014 Saada see sõbrale
Madlipäev - 22. juuli
Esineb üksnes vanemates kirjalikes allikates uudseleiva päevana. Jeesuse surma järel olevat Maarja Magdaleena läinud koos Maarjaga Ephesosse, kus elas surmani. Tema säilmed viidi 886. aastal Konstantinoopolisse.
22 / 07 / 2014 Saada see sõbrale
Seitsmevennapäev - 10. juuli
Seitsmevennapäev on kirikupüha, millega mälestati märtritena hukatud vendi. Rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja seitsmemagajapäev lootusetult segunenud, eriti kalendrireformi mõjul, kui tähtpäevad sattusid lähestikku. Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest.
10 / 07 / 2014 Saada see sõbrale
Heinamaarjapäev - 2. juuli
Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol.
02 / 07 / 2014 Saada see sõbrale
Peetripäev - 29. juuni
Suvine peetripäev on Lõuna-, Ida- ja Kagu-Eesti püha. Tähtpäeval on neil aladel tugev õigeusukalendri mõju. Vanemate allikate järgi on see olnud varasematel sajanditel populaarne päev, mida on tähistatud sarnaselt jaanipäevaga tulede, tantsimise ja lauluga. Samuti on viidud ohvriande pühapaikadesse ja valitsenud töökeeld.
29 / 06 / 2014 Saada see sõbrale
Seitsmemagajapäev - 27. juuni
Päev on saanud oma nime ülimalt tuntud kristlikult legendilt. Eesti rahvakalendris sel tähtpäeval viimastel sajanditel tähtsust pole olnud – on teada üksnes analoogial põhinev ilmaenne, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva (nädalat) järjest. Huvitav nimi on hoidnud selle päeva tänini tähtpäevade loetelus.
27 / 06 / 2014 Saada see sõbrale
Jaanipäev - 24. juuni
Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga.
24 / 06 / 2014 Saada see sõbrale
Nelipühad ehk suvistepühad
Nelipühad (suvistepühad, kasepühad) - liikuvad pühad, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai ... 14. juuni
08 / 06 / 2014 Saada see sõbrale
Ristipäev (taevaminemispüha) - 40. päeva pärast lihavõtteid, neljapäev
Vanemad teated pärinevad 17. sajandist ja kirjeldavad suuri ristikäike arstimise, püha veega pritsimise ja muude tavadega. Ristipäeval on ka ohverdatud. Need kirjeldused sarnanevad 19. sajandil õigeusklike setude ristipäeva kommetega, kui käidi ikoonide alt läbi, puudutati neid, toodi andeid ja tehti muud, mis kuulus õnnestavate ja tervendavate riituste juurde.
29 / 05 / 2014 Saada see sõbrale
Urbanipäev - 25. mai
Urbanipäev oli lina- ja kaerakülvi algusaeg, üldiselt vähetuntud püha. Ühtlasi arvati, et öökülmade aeg on lõppenud ja võib alustada külmaõrnade taimede istutamist.
25 / 05 / 2014 Saada see sõbrale