Loe, kuula, nuputa » Tähtpäevad

Tähtpäevad
Jaagupipäev - 25. juuli
Jaagupipäev (Jakobi päev) on kesksuvepüha, heinatööde lõpu ja viljalõikuse algusdaatum. Jaagupipäeva järel polnud enam piisavalt heinakuivatusilmasid, ka arvati, et Jaagup pistab raudvarda heina – seda on paha niita ja see pole maitsev. Koju toodi maagiline viljapeotäis, mis pandi aita või majapalkide vahele. Lõuna-Eestis maitsti sel päeval värsket kartulit, üldisemalt aga värsket kala.
25 / 07 / 2014 Saada see sõbrale
Madlipäev - 22. juuli
Esineb üksnes vanemates kirjalikes allikates uudseleiva päevana. Jeesuse surma järel olevat Maarja Magdaleena läinud koos Maarjaga Ephesosse, kus elas surmani. Tema säilmed viidi 886. aastal Konstantinoopolisse.
22 / 07 / 2014 Saada see sõbrale
Seitsmevennapäev - 10. juuli
Seitsmevennapäev on kirikupüha, millega mälestati märtritena hukatud vendi. Rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja seitsmemagajapäev lootusetult segunenud, eriti kalendrireformi mõjul, kui tähtpäevad sattusid lähestikku. Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest.
10 / 07 / 2014 Saada see sõbrale
Heinamaarjapäev - 2. juuli
Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol.
02 / 07 / 2014 Saada see sõbrale
Peetripäev - 29. juuni
Suvine peetripäev on Lõuna-, Ida- ja Kagu-Eesti püha. Tähtpäeval on neil aladel tugev õigeusukalendri mõju. Vanemate allikate järgi on see olnud varasematel sajanditel populaarne päev, mida on tähistatud sarnaselt jaanipäevaga tulede, tantsimise ja lauluga. Samuti on viidud ohvriande pühapaikadesse ja valitsenud töökeeld.
29 / 06 / 2014 Saada see sõbrale
Seitsmemagajapäev - 27. juuni
Päev on saanud oma nime ülimalt tuntud kristlikult legendilt. Eesti rahvakalendris sel tähtpäeval viimastel sajanditel tähtsust pole olnud – on teada üksnes analoogial põhinev ilmaenne, et kui sel päeval sajab, siis sajab seitse päeva (nädalat) järjest. Huvitav nimi on hoidnud selle päeva tänini tähtpäevade loetelus.
27 / 06 / 2014 Saada see sõbrale
Jaanipäev - 24. juuni
Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga.
24 / 06 / 2014 Saada see sõbrale
Nelipühad ehk suvistepühad
Nelipühad (suvistepühad, kasepühad) - liikuvad pühad, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai ... 14. juuni
08 / 06 / 2014 Saada see sõbrale
Ristipäev (taevaminemispüha) - 40. päeva pärast lihavõtteid, neljapäev
Vanemad teated pärinevad 17. sajandist ja kirjeldavad suuri ristikäike arstimise, püha veega pritsimise ja muude tavadega. Ristipäeval on ka ohverdatud. Need kirjeldused sarnanevad 19. sajandil õigeusklike setude ristipäeva kommetega, kui käidi ikoonide alt läbi, puudutati neid, toodi andeid ja tehti muud, mis kuulus õnnestavate ja tervendavate riituste juurde.
29 / 05 / 2014 Saada see sõbrale
Urbanipäev - 25. mai
Urbanipäev oli lina- ja kaerakülvi algusaeg, üldiselt vähetuntud püha. Ühtlasi arvati, et öökülmade aeg on lõppenud ja võib alustada külmaõrnade taimede istutamist.
25 / 05 / 2014 Saada see sõbrale
Leheristipäev - üks neljapäev enne suurt ristipäeva
Leheristipäeva tunnuseks on, et sel päeval on lehed puus ja rohi maas. Tärganud looduse suhtes kehtis maapinna pühaduse reegel ja nii oli keelatud okste murdmine, rohu kitkumine ja õite noppimine.
22 / 05 / 2014 Saada see sõbrale
Linnuristipäev - kaks neljapäeva enne ristipäeva
Kuulus ristipäevade ehk muistsete maa pühaks pidamise päevade hulka. Sel päeval olid keelatud maasse puutumine ja põllutööd. Näiteks oli üldine külvikeeld – linnud rikuvad külvatu.
15 / 05 / 2014 Saada see sõbrale
Nigulapäev - 9. mai
Setude, idavõrumaalaste (peamiselt õigeusu alade) püha. Tähistatakse püha Nikolause (Nigula, Migula) päeva. Praeguseks sisuliselt unustusse vajunud püha, millele nime andnud pühaku olulisuse märgiks on enam kui 300 Eesti kohanime.
09 / 05 / 2014 Saada see sõbrale
Tuuleristipäev - kolm neljapäeva enne ristipäeva
Liikuv püha, mis kuulub lihavõttejärgsete pühade neljapäevade hulka, üks maa ja looduse pühaduse ja puhkamisega seotud päevadest.
08 / 05 / 2014 Saada see sõbrale
Volbripäev (töörahvapüha, maipüha) - 1. mai
Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha.
01 / 05 / 2014 Saada see sõbrale
Jüripäev - 23. aprill
Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle.
23 / 04 / 2014 Saada see sõbrale
Lihavõtted ehk munapühad ehk ülestõusmispühad
Lihavõtted (munapühad ehk ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad - liikuvad pühad, algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva). Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Paljudel maadel on selle päeva nimetustes ja kombestikus säilinud paganlikke jooni ja tavasid.
20 / 04 / 2014 Saada see sõbrale
Suur reede - liikuv püha
Suur reede - liikuv püha, kuulub suure nädala sisse, 17. märts ... 20. aprill. Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Mõlema päeva kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju.
18 / 04 / 2014 Saada see sõbrale
Suur neljapäev - liikuv püha, kuulub suurde nädalasse
Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede, mille kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nimes peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju.
17 / 04 / 2014 Saada see sõbrale
Künnipäev - 14. aprill
Künnipäevaks pidid kõik põllutööriistad korras ja seatud olema, sellest päevast algasid põllutööd. Esimest kündjat kasteti nagu karjastki. Hüvituseks anti märjale kündjale keedetud mune ja seasaba. Levinud oli komme, et künnipäeval tõsteti-katsuti kõik põllutööriistad läbi, et töö edeneks ja töötegija unine ei oleks.
14 / 04 / 2014 Saada see sõbrale